Lasteaed Kurekella lugu
Lasteaed Kurekella lugu
Iisaku lasteaed alustas oma tegevust Iisaku Sovhoosi Lastepäevakoduna. Lasteaed paiknes samas kohas, kus varem asus Iisaku kihelkonnakoolimaja. Esimese juhatajana asus tööle Juta Lomp. Aasta hiljem toimus juhtkonna vahetus ning lasteaia juhatajaks sai Agnessa Kask. Alates 1965. aastast võttis juhataja ameti üle Aino Puhidinskaja, kes juhtis lasteaeda pikka aega.
Lasteaed tegutses 3-rühmalisena, kuid pidevalt valitses kohtade puudus.
Avati Iisakus veel teinegi lasteaed – Alutaguse Metsamajandi Lasteaed.
Mäetaguse Tõrukese lugu
Mäetaguse Tõrukese lugu
Mäetagusel on lasteaed tegutsenud 1. oktoobrist 1964. Vana lasteaiahoone asus Mäetaguse mõisapargis põliste puude all, kunagise Mäetaguse mõisavalitsejs elumajas, mis oli kohandatud lastele ja töötas oma algusaastail ööpäevaringselt ning 6 päeva nädalas. Lapsi oli lasteaias 10 kuni 15. Lasteaia ruumid olid väga väikesed ning peod toimusid klubis. Mõne aasta pärast sai lasteaia territoorium ümbritsetud võrkaiaga, sest ühes küljes oli tiik, teises võssa kasvanud park ja maja eest sõitsid läbi kõikvõimalikud transpordivahendid – traktorid, veomasinad, sõiduautod ja mootorrattad. Kohustuslikud peod olid sel ajal järgmised: oktoobripidu, nääripidu, nõukogude armee aastapäev, vastlapäev, naistepäev, V.I.Lenini sünnipäev, maipühad, lasteaia lõpupidu, lastekaitsepäev (paraad lippude ja õhupallidega), ülerajooniline mudilaste muusikapäev.
Lasteaia töötajad pidid käima abis sovhoositöödel. Nii oli teatud arv päevi määratud heinatööks, kartulivõtmiseks-sorteerimiseks, kivide koristamiseks, loomapeedi koristamiseks ja lasteaia tarbepuude metsast toomiseks. Kasvatajad pidid olema sovhoosi sanitaarsalgas ja tuletõrjesalgas. Töötajad kasvatasid kohe üle tee lasteaia vastas aias porgandit, sibulat, tilli, kaalikat, hernest, uba ja rabarberit. Oli ka mõni marjapõõsas.
Hiljem töötas lasteaed ainult päeval kell 7.00 kuni 20.00 ja laupäeval oli lasteaed avatud kella 17.00 -ni. Lapsi oli juba 40. Lasteaed teenindas Mäetaguse sovhoosi lapsi, sellest ka nimetus „Mäetaguse sovhoosi lasteaed“. Lasteaed töötas aastaringselt. Suvel asendasid kasvatajaid keskkooli õpilased.
Mida aeg edasi, seda rohkem tuli lasteaiakoha soovijaid juurde ja maja jäi väikeseks. Alustati ettevalmistustöid uue, 6-rühmalise lasteaia ehitamiseks. Uus lasteaed valmis 1980. aasta detsembris ning õppe- ja kasvatustööga tehti algust selles majas 6. juulil 1981.
Tööd alustas 4 rühma: 2 eesti õppekeelega ja 2 vene õppekeelega. Lasteaed oli jätkuvalt Mäetaguse sovhoosi lasteaed ja teenindati ainult sovhoosi töötajate lapsi. Lasteaia neljas rühmas oli 94 last, üle 20 lapse rühma kohta. Paar aastat jagasime ruume ka kooliga.
1992. aastaks oli sovhoosiaeg möödas. Eestimaal eksisteerisid üle mitme aastakümne jälle vallad ja lasteaiast sai Mäetaguse Vallavalitsuse allasutus. Lasteaeda said kogu valla lapsed: Mäetaguselt, Kiiklast, Pagarilt. Ka kaugematest küladest toodi lapsed välja, sest sõitma pandi buss, mis tõi lapsed hommikul lasteaeda ja õhtul viis koju. Laste vähesuse tõttu töötas 1990-ndatel aastatel kolm rühma, 1999. aasta sügisest jälle neli rühma ning aastast 2007 kuni aastani 2023 oli lasteaias viis rühma.
2001. aastast kannab lasteaed nimetust Tõruke ja 2009 aastast kannavad rühmad nimetusi: Rõõmutõrud, Mängutõrud, Müratõrud, Naerutõrud ja Trikitõrud. Lasteaed on saanud kapitaalremondi. Siin on kaasaegsed rühmaruumid, spordisaal mitmekülgsete vahenditega, suur muusikasaal, kus saavad peetud lasteaia peod ja toimuvad muusikalised tegevused. Oleme õnnelikud, et meil on ilus maja.
Mäetaguse Lasteaed Tõruke logo ja maskoti autor on LIIVI ROODEN.
Tudulinna Tudulindude lugu
Tudulinna Tudulindude lugu
Tudulinna lastepäevakodu avati 1970 aasta juunis. Maja asus samas kohas, kus praegugi. Asutus kuulus Tudulinna sovhoosile. Lasteaias töötas kaks rühma- aiarühma (lapsed 4-7 aastased) ja sõimerühm (lapsed 1-3 aastased), lasteaed oli avatud ööpäevaringselt esmaspäevast reedeni. Kohti oli 50- le lapsele. Kuna Tudulinna oli tol ajal juba väiksem koht, siis toodi lapsi lasteaeda ka Avinurmest ja Ulvilt. Asutus pakkus tööd 11-le inimesele (juhataja, 4 kasvatajat, 2 koristajat, pesupesija, kokk, majandusjuhataja ja majahoidja) Lasteaed asus tüüpprojekti järgi ehitatud hoones, lasteaial oli oma hoov ja mänguväljak.
Seoses ühiskonnas toimunud muudatustega 1991.aastal, likvideeriti lasteaed. Vara ja vahendid müüdi maha. Lapsed jäid kodusteks. Hoone omanikuks sai Tudulinna Rahukogudus. Mõni aasta tegutses lasteaias kohvik. Seejärel jäi maja seisma ja lagunes. Ümbrus oli korrastamata ja räämas.
Aastast 1994 detsember avati uuesti lasteaed Tudulinnas, kortermajas, Uus tn 2-8. Koolieelne lasteasutus oli lastele 3-7 aastat. Lasteaed kuulus Tudulinna Vallavalitsusele. Algselt oli lasteaed avatud kella 8.00- 16.00-ni, hiljem 7.30- 17.30-ni. Toitlustati 2 korda päevas- hommikusöök ja lõunasöök, hiljem lisandus õhtuoode. Toidupäeva maksumus oli 8 krooni päev, õhtuootega 12 krooni päev ja õppemaks 50 krooni kuus. Tegevus toimus kortermaja esimesel korrusel, neljatoalises korteris. 2003/2004. aastal saime lisaks kolmetoalise korteri. Kohti jagus 15-le lapsele. Töötajaid oli algusaastatel 3, hiljem 4. Maja ees oli väike mänguväljak.
2010.a. jaanuaris alustati vana lasteaia hoone rekonstrueerimist. 2010. a. septembrist on maja taas avatud. Lasteaed kuulus Tudulinna Vallavalitsusele. Tänaseks on lasteaed Alutaguse Vallavalitsuse hallatav asutus. Ühes tiivas töötab lasteaia liitrühm 1,5-7 a. lastega, teises tiivas asenduskodu. Töötajaid on 2024 aasta seisuga 5 – kaks õpetajat, õpetaja-abi, kokk ja majahoidja. Rühm kannab nime Tudulinnud, mis töötab sobitusrühmana. Vajadusel on võimalik avada veel ka teine rühm, kuna lasteaia osa on ehitatud kahe rühma jaoks. Toitu valmistame oma maja köögis. Ruumid on kaasaegsed ja hubased, maja ümbrus on kauni looduse keskel, mis annab mitmekülgseid arenemisvõimalusi nii toas kui õues.